Ballet Flamenco de Catalunya toob lavale „Carmeni“
Iga lugu saab rääkida omal moel.
Enne kui prantsuse helilooja Georges Bizet kirjutas kuulsa ooperi, oli olemas teise prantslase, kirjanik Prosper Mérimée Carmen. Bizet’ ooper räägib armastusest, kirest ja armukadedusest, Mérimée lugu aga naisest, kes ei kavatsenud elada teiste kehtestatud reeglite järgi. Just selle loo juurde pöördub Ballet Flamenco de Catalunya oma lavastuses „Carmen“.
Siin otsustab peategelane ise, keda armastada, kuidas elada ja millal lahkuda. Ta ei ole saatuslik ja kirglik naine, kelle pärast mehed omavahel võitlevad. Tema jaoks tähendab vabadus õigust oma elu ise juhtida. Ja just sellest õigusest saab konflikti põhjus.
Laval kohtub Mérimée lugu flamenkoga – selle terava rütmi, sisemise pinge ja emotsionaalse jõuga. Bizet’ muusika saab uue kõla ning tuttav lugu areneb edasi tantsu ja teatrilise tegevuse kaudu.
Siin kohtuvad flamenko balleti, kaasaegse koreograafia, virtuoosse tantsu, jazzi ja teatriga. Võib-olla just seetõttu kõlab peaaegu kaks sajandit tagasi kirjutatud Mérimée lugu taas väga tänapäevaselt.
Lavastuse looja David Gutiérrez Molina tunneb flamenkot peaaegu kogu oma elu: ta alustas sellega nelja-aastaselt ning pälvis 16-aastaselt Gibraltar Flamenco Dance Festivalil parima flamenko sooloesituse auhinna. Oma armastuse flamenko vastu on ta muutnud elukutseks ja isikupäraseks lavakeeleks.
Lavastuse lühikokkuvõte: Carmen on Sevillast pärit vabadust armastav naine, kes on harjunud ise otsustama, keda armastada ja kuidas elada. Ta tutvub sõdur Don Joséga ning nende suhe muutub kiiresti hävitavaks kireks: Carmeni nimel jätab mees oma senise elu ja kaotab kõik. Peagi aga jahtub Carmen tema suhtes. Kui Carmen armub teise mehesse, edukasse härjavõitlejasse Escamillosse, ei suuda Don José leppida tema vabaduse ega äratõukamisega. Nende lugu lõpeb traagiliselt: Carmen keeldub tema juurde tagasi pöördumast ning Don José tapab ta.
Armastus. Kirg. Vabadus. Prosper Mérimée XIX sajandil kirjutatud lugu esitab ka tänapäeval küsimuse, mis pole kuhugi kadunud: kas inimesel on õigus lahkuda, kui ta enam ei taha jääda?
